Sellist Eestit ma tahaksin!

Oletatakse, et peale meie universumi on olemas veel ka lõpmata hulk teisi, kus kehtivad teistsugused aluskonstandid ja füüsikaseadused. Kuna neid on olemas lõpmatult, siis järelikult ühes neist on täpselt samasugused tingimused kui siin, meie maakeral, Linnuteel.

Tollel maakeral on samasugused mandrid ja jõed, atmosfäär, inimesed, riigid. Ja üldse, isegi Eesti on olemas. Ikka oma 1,3miljonilise kodanikkonnaga, Saaremaa ja Võrumaaga, Narvast rääkimata. Kõik on sama, aga mõni asi on seal siiski teistmoodi.

Haritud inimeste Eesti

Selle paralleelse universumi Eesti riigi kodanikud on haritud inimesed. See on igasuguse edukuse alus. Riik on juba ammu mõistnud, et ilma hariduse ja harituseta ta kaua ei püsi. Vaid tark inimene on võimeline oma riiki arendama ja seda tarkust saab vaid süsteemse ja lihtsa hariduspoliitika abil iga inimene. Religioosseid ja ebausklikke peaaegu pole. Kõrgharidus on kättesaadav kõigile soovijatele. Riik toetab noori õppimisel välismaistes ülikoolides. Õpetajate palgad on seotud parlamendiliikme palgaga.

Riik soosib igati immigratsiooni. Kuna ettevõtlusvabadus on suurim võimalik ja töökäsi tarvis, siis on iga uus kodanik teretulnud. Loomulikult teatud tingimuste täitmisel, milleks on minimaalselt haridusprogrammist kohustuslik osavõtt. Riik aitab uued liikmed integreerida ühiskonda võimalikult kiirelt ja efektiivselt.

Väikeettevõtlusest ja tootmisest on saanud juhtiv tööstusharu ja sissetulek riigile. Seda soositakse igal võimalikul moel, sest riik on ammu aru saanud, et vaid võimalikult suure hulga ettevõtjate olemasolu tagab jätkusuutliku eksisteerimise. Ettevõtjate ja palgatöötajate suhted on kõrgema vabadusastmega reguleeritud. Ametiühingutel kui tööstusrevolutsiooni jäänukitel puudub lihtsalt kasvulava.

Haldusreform on ellu viidud. Omavalitsuste arv on optimaalne ja vastavuses inimeste hulgaga selles piirkonnas. Vallad eksisteerivad vaid piirkondade ajaloolises mõttes, kuid kogu avalik haldus on viidud maakondade tasandile ning e-valitsemisele.

See on vabastanud hulga inimkäsi mittetootvast tööst ja suunanud need eraettevõtlusse, mis omakorda on loonud uusi töökohti ja soosinud inimeste liikumist linnast maapiirkondadesse. Üldse, riik on bürokraatia suhtes üpriski õhuke, sest ammu on mõistetud, et tema ülesanne on luua kõik tingimused ettevõtluseks ja olla ise vaid toetava rolliga niipalju, kui on avalikuks halduseks vaja.

Riigiettevõtted erastatud

Mis on jällegi loonud olukorra, kus enamik riigiettevõtteid on erastatud ja börsil. Riik mõistab hästi, et ta ei ole hea omanik, kuid riikluse huvides on siiski säilitatud otsustusosalus. Rahvas, kes hoiab oma jooksvatel kontodel miljardeid eurosid, on saanud võimaluse turgutada oma majandust börsi kaudu, saades vastu dividendimaksed ja kapitalikasvu. Eesti Energia, Tallinna Sadam ja paljud teised firmad on muutunud kordades tõhusamaks, sest eraettevõtjad ei ole huvitatud poliitilisest räkitist ja tõmbetuultest, mida ennevanasti ette tuli. Korruptsioonitase on minimaalne ja poliitikutest nõukogud on minevik.

Saaremaa sild on valmis ehitatud, neljaealine maantee Tartuni venitatud ja seda kõike on finantseeritud riigivõlakirjade müügiga.

Eriti hea on sõbralik maksukeskkond. Mõistlik ettevõtete tulumaks 17%, maksuvabad dividendid ja muu kapitali kasvult saadud tulu, eraisiku tulumaks 15%, käibemaks 7%.

Tallinna linn on juba ammu mõistnud, et tema eesmärgiks ei ole ehitada pompoosseid bütsantslikke kirikuhooneid ja koerte jalutamiskohti, rääkimata linnatelevisioonist ning odavast linnapoest või –pangast, vaid luua ja ellu viia visioon euroopalikust pealinnast, kes võitleb oma koha eest karmis konkurentsis lähipealinnadega. Linn on kõike muud kui peremeheta koer. Diktaatorid on maandunud prügikastis, niisama parteilised palgalised tiksujad on pidanud tööle minema. Linna valitseb mitme partei koalitsioon nukuvolikogu asemel.

Ja üldse. Muutunud on paradigma. Valitsejad on rahva teenrid. Valitsejad on spetsialistid. Valitsejad vastutavad. Otsuseid ei tehta häältesaagi ja isikliku ning parteilise heaolu nimel. Sellel ei ole isegi mõtet, sest inimesed on haritud ja näevad populismi läbi. Poliitiline kapital on muundunud reaalseks vastutuseks. Nii nagu tavaline inimene maksab trahvi või kannab vastutust oma väärtegude eest.

Nojah, aga see kõik toimub ju kusagil paralleelses universumis.